ExperimentalMuuSer
Koht päikese all320kbit/s

Sõnade autor: Ants Lond

Saabunud on päevad, millal lutikad ja täid,
vilkad kirbud, tarakanid ragistavad päid,
mööda ihu ronivad ja valgusfoori seest
roheline tuli kutsub laksutama keelt:

Julgesti vennad nüüd öösel
salaja imema verd.
Lõbusam tööle minejal
kratsida virgemaks end.
Oleme jumala loomad,
väärtuslik ökosüsteem,
milleks peab arutuks jooma,
mõista, kui tähtis on see.

Mõnel ahvist arenenul ajust suurem toll,
muidu vaevalt sündinud seal oleks mõte loll,
mille järgi nõnda nunnu vereahne hunt,
igasugu kiskjalistest mõrtsukate punt.

Julgesti vennad nüüd tööle,
ihkame meiegi verd
imeda päeval ja öösel
puhata ergemaks end.
Murrame rahvuse loomaks
põlatu seisuse seest,
ärkame lõputust koomast,
õiglusse murrame teed.

Kaua peavad vilkad kirbud, lutikad ja täid,
parmud, sääsed, kihulased ragistama päid,
et neid voodi manuliseks anuks ökoloog
ja süsteemi vääriliseks hindaks nende soo.

Julgesti rebime särgid
seljast ja lõhume tee
rinnaga looduse värgis
kuuluva kohani veel.
Ahvide järglaste sappa
suskame korra või kaks
suised, et aru ei lappaks,
pähe lööks mõistuse laks.